Kui leitakse kõrgenenud vererõhk, siis kõige sagedamini (90-95%) on tegemist esmase kõrgvererõhutõve ehk hüpertooniatõvega. Harvematel juhtudel (5-10%) on sekundaarne vererõhu kõrgenemine põhjustatud mõnest teisest kroonilisest haigusest. Näiteks neeruhaigused, hormonaalsed häired jne. Kõrgvererõhutõve tekkimisel on väga oluline pärilik eelsoodumus. Haigestumise riski suurendab mittetervislik eluviis-ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus, valed toitumisharjumused, stress ja vaimne ülepinge, suitsetamine ja alkoholi liigtarbimine. Kui varem peeti kõrget vererõhku vanema generatsiooni probleemiks, siis kaasajal haigestuvad üha nooremad inimesed ja esineb ka laste hüpertensiooni.
Millised sümptomid tekivad kõrgenenud vererõhu puhul? Kaebused on väga erinevad. Võib olla peavalu, kohinat kõrvades, tasakaaluhäireid, väsimust, survetunnet ja valu südame piirkonnas, südame rütmihäireid, ninaverejookse jne. Kõik ülaltoodud kaebused ei ole spetsiifilised ainult vererõhu tõusu puhul- neid võib esineda ka mitmete teiste haiguste puhul. Väga sageli ei ole aga kõrgenenud vererõhu puhul mingeid kaebusi- inimene on lihtsalt oma kõrge vererõhuga harjunud. Hüpertooniatõve diagnoos pannakse mitte kaebuste esinemisel vaid siis, kui korduvatel mõõtmisel on vererõhk olnud püsivalt üle 140/90 mmHg.
NB! Diagnoosimisel hinnatakse rahuolekus mõõdetud vererõhku. Enne mõõtmist peab rahulikult istuma. Vähemalt 30 minutit enne mõõtmist ei tohi suitsetada ja kohvi juua. Seda peab meeles pidama ka enne perearsti vastuvõtule minekut.
Kuna püsivalt kõrge vererõhk kahjustab veresooni, aju, südant, neerusid ja teisi organeid ja kahjustuse tüsistusena võivad tekkida südameinfarkt, ajuinsult, neerude ja silmade haigused, siis on oluline vererõhu normaliseerimine. Ravima peab ka siis, kui kõrge vererõhu puhul on enesetunne hea.
Esiteks saab vererõhku langetada ka ilma ravimiteta-elustiili muutmisega..Selleks tuleb:
• vähendada keedusoola tarbimist
• suurendada füüsilist aktiivsust-liikuda rohkem iga päev
• langetada kehakaalu
• vähendada stressi
• loobuda suitsetamisest ja alkoholi liigtarvitamisest
Kui sellest ei piisa, siis kirjutab arst vererõhku alandavaid ravimeid. Mis on oluline vererõhu ravimisel?
• Vererõhu kõrgenemist ei ravita kuuridena
• Ravimit tuleb võtta iga päev ja ravi on aastaringne
• Ravimite annused ja nende sobivus on individuaalne. Õige raviskeem leitakse arsti ja patsiendi koostöös.
• Õige ravi puhul saavutatakse vererõhu eesmärkväärtus, milleks on 135/85 mmHg ja alla selle
• Ravimite suhtes immuunsust ei teki. Sobiv raviskeem toimib aastaid. Raviskeemi muutmise ja annuste tõstmise vajadus võib tekkida haiguse süvenemisel ja vanuse tõusuga.
• Ravimite vajadus võib väheneda neil juhtudel, kui inimene on ise väga tubli -muudab oluliselt elustiili, sööb magedat ja tervislikku toitu, on füüsiliselt aktiivne ja langetab märkimisväärselt kehakaalu. Kui kehakaal langeb 10 kg, siis võib vererõhk alaneda 10 mmHg. Väga suure kaalulanguse puhul võib kõne alla tulla isegi ravimite võtmise lõpetamine. Kuna tegu on aga progresseeruva iseloomuga haigusega, siis võib edaspidi uuesti tulla päevakorda ravimite tarvitamise vajadus.
• Ka siis, kui on leitud õige raviskeem ja vererõhuväärtused on kontrolli all, peab külastama oma perearsti vähemalt 1-2 korda aastas. See, kui sageli tuleks vererõhku mõõta, on individuaalne.
Mida kokkuvõtteks soovitada neile, kellel on kõrgenenud vererõhk? Kuna me ei saa oma genotüüpi muuta, siis selleks et me oleksime ikka terved ja tegusad, tuleb olla tubli, muuta elustiili, võtta regulaarselt vererõhku alandavaid ravimeid, teha koostööd perearstiga ja tunda elust rõõmu.
Sille Väli